shitcake

cut copy - far away

2008-09-29T23:00:00.001+02:00

Nädal aega olen kuulanud sellist lugu ja kuidagi peast ei saa. Mõtlesin laia ilmaga jagada.

Tahaks lihtsalt midagi öelda

2008-08-24T19:46:00.002+02:00

Igatahes juhtusin koju ja kogemata lihtsalt komistasin oma muusika folderisse. Ennäe imet kui toredaid asju sealt ikka leida võis. Ja nüüd ma siis taasavastasin sellise toreda bändi nagu Laika & The Cosmonauts. Asja teevad soomlased ja on seda teinud juba paar aastakümmet, aga seda ainult tänu sellele, et nad teevad oma asja hästi.
Viska pilk peale
äkki veel hakkab meeldima

http://www.myspace.com/laikaandthecosmonauts

pigem on pornorezissöörid tema näoga

2008-05-24T23:27:00.004+02:00

Nick Cave & the Bad Seeds - More news from nowhere

2007-06-13T12:57:00.001+02:00

mulle täitsa meeldib

http://www.myspace.com/kelleypolar

jejeee ma ei tea vist enam muusikast midagi

Cornelius

2007-05-19T20:46:00.000+02:00

Cornelius

The Gossip

2007-03-03T00:22:00.000+01:00

The Gossip on vist minujaoks eelmise aasta üks lemmikumaid bände.
Ma ei viitsi ajada siin mingit uinamuinat kus üldistan stiililiselt ja kirjeldan mis bändidega sarnaneb blabla, kes seda lugeda viitsib. kirjutan hoopis nii...

mulle meeldib selle bändi juures:

ülimalt hea vokaaliga laulja
võimsad kitarririffid
see, et saan aljude lugude saatel tantsu kepsutada
kõvasti lüüakse trummi
seksikas laulja

JA KUULA KA SIIIIT!

...igatsevad ju

2007-02-26T20:03:00.000+01:00

Transient - Hexual Ceiling
Monotonik

Pool väljalaset karmimoelisem ja teine pool mahedam ja mõnusam. Võiks öelda, et 24h plaat - õhtuks, hommikuks ja vahepeale ka.

Mõned lood, mida tahaksin reliisist esile tuua. Minu tuju jätkub praegusel ajal peamiselt neile...

hexual ceiling
ending begin
cloudwalk
summer rain
magical creatures
just so I don't have to hate it
we don't exist

Kindlasti kuulake ka ülejäänud lugusid!

Link Transient'i väljalaskele Monotoniku all. Sealt saab ka terve reliisi pakituna tõmmata.

...ja kui keegi veel haige on, siis paranege jõudsalt.

2007-01-15T21:58:00.000+01:00

Pressiteade :

29. jaanuaril saabub Eestisse New York'i indietronica duo Ratatat, kes musitseerib koos juba aastast 2001. Nende muusika on ühtlasi nii vali kui tasane ning nii sile kui kare, kuid omandab kokkuvõttes siiski romantilise aura, mis on kombinatsioon klassikalisest kompositsioonist, 8 bitistest helidest ja jõulistest kitarririffidest, ühendades selle live-elektroonikaga. Ratatat on mänginud ühel laval koos Franz Ferdinandi, Mogwai ja The Killersiga ning on üks XL Recordingsi staaridest, kus nende kaaslasteks on White Stripes, Prodigy, Thom Yorke, Peaches jpt. Eestisse saabuvad nad albumi "Classics" world tour raames. Samal õhtul astub üles veel kollektiiv Luarvik Luarvik, keda võiks kahtlemata nimetada Eesti jazz- ja progressiivse roki kuningateks ning Galaktlan Grupp, kelle muusika on romantilise meeleoluga spacerock, mis hõljub ajatult kusagil maa ja kosmose vahepeal. Kõiki kolme bändi ühendab instrumentaalne muusika ning kitarrihelide ühendamine süntesaatorite ja live-elektroonikaga. Kontsert toimub esmaspäeval, 29.jaanuaril, Eesti Kunstiakadeemias ning on ühtlasi ka avaürituseks kontserdisarjale SineDesign. Lendurit omades on piletihinnaks 125, ning ilma lendurita kõigest 150 krooni. Piletite müük algab 1 tund enne algust kohapeal. Uksed avatakse kella 19st, esimene esineja alustab 20.00. Vaata täpsemalt www.rada7.ee ja kuula http://www.ratatatmusic.com/music.html

nii

2006-10-09T16:20:00.000+02:00

Huvitav kas keegi veel seda lehte külastab ka...
igatahes räägin nüüd kõigest sellest mida armastan hetkel:
......................................................

Saksa artist Niobe on uue albumi välja andud mõne aja eest. Albumka kannab nime "white hats" ja on ülimalt hea.
......................................................

Minu absoluutne lemmik ja kullavaramu liige Erlend Oye on oma uue kambaga mis kannab nime Whitest Boy Alive andnud välja uue albumi, mis kannab nime "Burning".
.....................................................

Raul Midon on geniaalne ja tõstab alati tuju.
.................................................
Ja kui keegi veel ei tea siis Cosmoskva andis uue plaadi välja.

Thom ja The Kustutaja

2006-07-27T20:00:00.000+02:00

XL lasi välja Radioheadi juhtfiguuri Thom Yorke'i sooloplaadi, mis on sama nimega, mis üks kunagine Arnold Schwarzenegger'i märul - "The Eraser". Mingit suurt kära plaadi väljatulemise teemal ei ole tekkinud, seega pidasingi vajalikuks see siin ära märkida. Plaat tuli välja USAs 11ndal juulil, Euroopas 16ndal. Nigel Godrich (kes ühtlasi on ka Radioheadi producer) oli "The Eraser'i" produceriks. Kaudselt osalesid plaadi valmimises ka Radioheadi liikmed, nimelt on osa soundidest ja ideedest võetud Radioheadi avaldamata materjalist. Seda plaati soovitaks kuulata isegi nendel, kes Radioheadi vihkavad. Kes praegu seda kuulata ei jaksa/ei viitsi pole hullu, sest plaadi meeleolu on pigem sügisene, niiet võite vabalt kuulamise ka pimedateks oktoobriõhtuteks jätta.
Aitäh Thomile hea plaadi ja põhimõtteliselt ka esimese sooloplaadi eest, mida küll täielikult tema nimele kirjutada ei tohiks. Allpool toodud plaadisait tuleks kindlasti üle vaadata-kuulata.

www.theeraser.net

The Mars Volta

2006-07-24T23:06:00.000+02:00

Aastal 2001 tegevust alustanud Ühendriikide grupp The mars volta on praeguseks välja andnud ühe EP ja 2 täispikka albumit (sinna lisanduvad veel üks live EP, live täispikk album ning üks plaadikene, mis sisaldab endas singlite B-side'sid ja plaatidel avaldamata lugusid).
Teatavasti on tegemist bändiga, mis loob proge rokki, millesse on lisatud natuke punki, funki ja metalit. Nende esimesel stuudioalbumil ("De-Loused in the Comatorium") mängis bassi Michael Balzary (aka Flea), kes on üks Red Hot Chili Peppersitest. Peppersi tüüpidega on Mars Volta veelgi koostööd teinud - eelpool nimetatud albumi tuuril käisid nad samuti koos nendega.
Esimene täispikk album tuli neil välja Universali alt, mis kinnitab seda, et müügikogused väikesed ei olnud. Teine plaat "Frances the Mute" tuli välja 2004 aastal - selle müüginumbrid olid veelgi suuremad, kui esimese omad.
Kolmas LP, mil nimeks "Amputechture" tuleb praeguste andmete põhjal välja augusti keskpaigas. Õnneks Euroopas umbes kümme päeva varem, kui USAs. Käivad kuuldused, et sellel plaadil on oma osa ka John Frusciantel. Kuigi Frusciante eelmiste plaatide tegemisel ei osaslenud, on siiski Mars Volta saund ikka jubedalt Peppersilik. Selline tunne oli juba esmasel kuulamisel, enne kui üldse Flea ja Frusciante hõumi-staatusest Voltaga teadsin. Igatahes, jääme siis seda uut plaati ootama. Kui plaat välja tuleb, räägime sellest veel kindlasti. Pildil nende uue plaadi kaas ja allpool lingid USA ja UK offical saidile ning nagu kõikidele tänapäeva kollektiividele kombeks ka myspace account. Kahel viimasel nimetatud allikal on ka võimalus kuulata helinäiteid.

www.themarsvolta.com
UK official site
mai-speiss

18 improvisatsiooni

2006-05-09T11:21:00.000+02:00

Kolm muusikut Mikrosopht + Serocell + Drone on netileibeli Digitalbiotope all hakkama saanud huvitava projektiga, mille nimeks "18 improvisations."

Mis teeb asja eriliseks?
(esimene kiht) Kõik kolm muusikut lindistavad 2 lugu ning saadavad need üksteisele, kusjuures kasutatakse ainult esimest
teemakohast salvestust.
(teine kiht) Iga muusik on saanud teiste käest 2 lugu ning lindistab või töötleb neid lugusid esimsel kuulamisel (mingit eelkuulamist ei toimu).
Kahe kihilised lood saadetakse viimaks neile, kes neid veel kuulanud pole. Viimased teevad lõpliku töötluse (kolmas kiht).
Kogu salvestamise lõpuks on tekkinud 6 ühe, kahe ning kolme kihilist lugu ehk 18 improvisatsiooni.

Idee on suurepärane!
....kuigi sellist ülesehitust võiks kunagi kuulata mõnest vähem eksperimentaalsest projektist.

Kõik projekti kohta SIIT.

puhas analoog ja puhas fiiling

2006-05-08T22:15:00.000+02:00

Netileibel top40, mis tegeleb geniaalsete vene artistide laiema avalikkuse ette toomisega, on veebruaris välja lasknud nelja träkilise minialbumi Piam-Piam. Tegijad väidavad ise, et tegemist on laitmatu heli virtuoossusega ning perfektse muusikalise lõplikkusega. Kas nüüd just päris seda, aga hea asjaga on tegu siiski.

Album on peaaegu tervenisti puhas analoog töö. Tarkvaraga sekkumist kasutatud minimaalselt, vinüülid on krõbistama pandud manuaalse nühkimise teel ning kitarrid, saksofonid ja trumpetid on elusad pillid.

Nelja lugu kuulates tekib mõnus ära lendamise fiiling, mis kohati muundub konkreetseks ja karmiks (näiteks eternal xternal loo keskel peituv röhatus, mis kisub kogu kontseptsiooni hetkeks elemendist välja).

Koosseis:
George Bogdasarov :: programmings, guitar, sounds, turntables, polyvox, sax
Ilja Sadovskiy :: programmings, yamaha, sounds, guitar
Vlad Dobrovolskiy :: altair, guitar, sound cuts, trumpet

Terve reliisi saab rar formaadis tõmmata siit. (27 mb)

pidupidu osa 2

2006-05-06T14:42:00.000+02:00

11. mail Tallinna raekoja platsil villu Veski ja Rein Rannap "Rütmide Müsteerium".

2. juunil Kumus Warp'i pidu. Hurraa hurra esineb Plaid, Jamie Lidellja Vex'd ning näha saab ka mitmesuguseid filme. Pileti 195 kr piletilevist.

2006-05-06T13:04:00.000+02:00

Eile oli SHITCAKE-i sünnipäev. Etskae läkski kogemata meelest. Juba aastakese on see muusikablogi eksisteerinud ja loodame et aastakese veel:) hurraa!

täpsustused siis Juuli alguse kohta

2006-05-02T22:48:00.000+02:00

* 5'nizza konsa toimub 5. Juulil Õllesummeril. Piletid saate Piletilevist juba varem ära osta.
* 29.06-02.07 2006 - Juba 10. korda toimub Muhu saarel tulevikumuusika festival JUU JÄÄB. Sellel aastal juba uue hoo ja uuendustega juuleihõnguline üritus tõotab tulla taaskord suur muusikaelamus. Konserte on nii Nautse külas, kui ka imekaunil Ruhnu saarel. tseki siia ka
*4. Juulil Tallinnas Animal Collective !!

pidu ja rõõmu paljupalju!

Minu selle kevade pleilist e. kevadhitid

2006-05-02T19:09:00.002+02:00

Vaiko Eplik & Eliit - õhumovid
Vaiko Eplik &Eliit -Samal ajal vee all
Vaiko Eplik& Eliit - Taevad
Placebo - Pierro the clown
Placebo - Meds
Blur - On your mind
Ariel Pink - Young pilot astray
Ariel Pink - immune to emotion
Beck - Brazilica
Animal Collective - leaf hous
FisherSpooner - Emerge
Paf - Almost
Paf - Only our Cars
Lindstrom &Prints Thomas - turkish delight
Galaktlan - Axister
Hea rannik - kauged kaldad
Porn sword tobacco - Folkhemmet

Need lood resoneerivad kevadega minu jaoks, kui kellegil soovi siis võite lisada oma listi. Üks asi veel mis jäi listist välja-5'nizza, kevadel ergutava eliksiiri eest, ja suvel kõik 5'n kontserdile. jeje!

kirjutage ja joonistage meile!

2006-05-01T17:43:00.000+02:00

Ja veeel....
Codebraker saatis Shitcake-i postkasti kirjakese ja palus, et me ehk tema muusikat tutvustaks. Minumeelest igati hea muusika ja väärib kindlasti kuulamist. Niivõrd muhedat elektrofunki mu kõrv just igatseski ja rõõmu kui palju kui kirja avastasin. Kõlab justkui Chromeo, kes on diskole läinud - mulle meeldib!

Tegelikult on MySpace ikka üks tänamatult hea koht, et leida uut ja innovatiivset mussi niiet asugem seal tuhnima! Olen kindel, et seal leidub midagi kõigile.

Codebreakerit võite külastada ja kuulata SIIN
Ja kindlasti ka nende kodulehel tuleks ära käia.

friends in far away places

2006-05-01T17:07:00.000+02:00

"Friends in far way places" on Laroca debüütalbum. Kuuldavasti sai selline muusikaline grupeering nagu Laroca alguse Oxfordi ülikooli ühikatoast. Raske uskuda, et ühest ühikatoast vihmasel Inglismaal võib tulla niivõrd eksootilise kõlaga muusikat. Terava kõrvaga kuulaja võib tabada mõjutusi ladina- ja mustlasmuusikast, mis on mahedalt põimitud kaasaegsete biitide taustale.

Laroca moodustavad Rob Pollard ja Olly Wakeford, kes oma debüütalbumi loomiseks ammutasid inspiratsiooni reisimisest ja võõramaisest muusikast. Et elektrooniline muusika ei jääks liiga kaugeks ja külmaks, kutsusid mehed omale appi kamba muusikuid, kes andsid plaadile naturaalset kõla.
Tegu on tõeliselt hüpnotiseeriva albumiga, mis ei mõju kindlasti järjekordse world-music projektina, kus on mõne Aafrika suguharu tradistioonilised laulud trip-hopi taustale pandud, et palju raha teenida.

Laroca muusikat saate kuulata nende MySpace-i kodulehel SIIN
Samuti võite neid külastada SIIN

Vanad head Aretajad

2006-04-25T11:26:00.000+02:00

The Breeders on olnud üks nendest bändidest, kes ilmub edetabelite tippu suure hitiga ning siis kaob unustusse. Pärast Last Splash albumi valla laskmist 1993, tuuritasid Aretajad koos Nirvanaga, saavutasid suure edu looga "Cannonball" ning müüsid paar miljonit plaati/kassetti. Järgnes veel üks album "Head to Toe," mille järel tegevus vaibus.
Vaikselt tegutses bänd 2002 aastani.

Tegemist on kahjuks suurema tähelepanuta jäänud bändiga arvestades kogu nende ülejäänud repertuaari. Kuulake neid!

Helinäiteid, videoid ja sõnu saate siit...
http://www.noaloha.com/

Noodid!

2006-04-11T23:07:00.000+02:00

Muusikat kirjutatakse üles ikka et säilitada helitööd.Samas ka selleks et keegi kolmas võiks seda ka mängida .Järgnev on väike algtõde noodistamisest,õigemini nootide pikkusest:

Järgmisena noot millest kõik on arusaavad:

vot selline lõbus lugu...aga järgmisena väheke keerulisema ehitusega muusikapala:

See lõbus lugu on John Cage lõbusast laulu raamatust nagu ka see järgmine:

Vot selline lõbus lugu on nende nootidega.

eelmist suve teistsugusesse kevadesse

2006-04-11T15:28:00.000+02:00

Väljas on külm kevad. Väheke udu ja väheke päikest. Õhus on tunda sügavat igatsust soojade päevade ning ööde järele. Selline kohati tibutav ja kohati päikseline on ka Ornamendi eelmise aasta album Ornament E.P. Tegemist on väga kena netiväljalaskega, mis on segu folgist ning IDM'ist. Hoogu lisab matsuv kogus break biiti. Kitarrikäikude ning helitöötlusnüanside poolest sarnaneb kohati kodumaisele Pastacale.
Plaadil 14 lugu, mis lisavad nendesse järelejäänud jahedavõitu õhtutesse soojust ja loojuva päikese helidesse tõlgitud värvide mängu.

Mõned:
Little Drummer Boy
Thoughts, But No Poem
Afterhours

Zipitud kujul terve plaadi saab siit.

http://www.myspace.com/ornamentronica

kevadekuulutused

2006-03-31T22:45:00.000+02:00

Võimalik, et mida soojemaks ilmad lähevad, seda rohkem toredaid kultuurisündmuseid toimub meie väikeses katlas. Mõned ürrid mida kavatsen ise kindlasti külastada ja soovitan ka teil:

7-8 Aprill toimub Tallinnas kena ettevõtmine nimega "Plektrum". Kahe päeva jooksul pakutakse rohkem audio- ja visuaalset kunsti, kui hing ihaldada oskaks. Külastajate heaolu eest vastutavad taolised suured nimed nagu näiteks Surplus People, Oloolo ja kodukandi meees Kalm + Orkester (!!!!). Mõistagi on neid esinejaid veel ja veel ja kõige selle maagia kohta saad informatsiooni siit.

14. aprillil toimub uue interneti plaadipoe KUURORTSHOP.COM avamispidu Saiakangis. Kindel on see, et avamispeol astub üles geniaalne BAD LOOP Soomest.

................................................................................
Ma ei ole kindel, kas SHTCAKEis kunagi mõne soundtrack'i kohta kirjutatud on, aga igaljuhul kavatsen ma seda nüüd teha.

"Me You and Everyone We Know" on Miranda July ülimalt kaunis filmilugu üksindusest ja rutiini murdmisest. Olen vankumatult kindel selles, et see film on minu lemmikfilmide esikolmikus esikohale pretendeerimas. Võimas film, mis võib muuta nii mõneski aspektis maailmavaadet. Minumeelest ei juhtu sageli, et filmi helirada suudab iseseisvalt olla kandev ka ilma filmita. Michael Andrews'i koostatud helikeel antud filmile on selleks võimeline. Muideks, sama mees tegi ka heliraja filmile "Donnie Darko". Michael Andrews on kirjutanud selle filmi tarbeks 18 rada erilise melanhoolsusega lo-fi süntesaatoriviisikesi, mis ideaalselt tabavad ära kogu filmi atmosfääri, kuid loovad helipilti ka ilma filmita. Kurvad, mõnikord lustakad ja mänglevad sündi ja klaveri teemad ongi kandvaks läbi kogu albumi, kuid muutumata liiga läägeks ja emoks ja hoides koolajal pidevalt mõtet lennus. Võimalik, et see plaat saab sinu saatjaks sel kevadel, võimalik et mitte, kuid kindlasti peaks seda kasvõi korra kuulama tervislikuks doosiks melanhoolsuseks.
Helinäiteid saate kuulata, kui külastate filmi kodulehekülge. ( link ülevalpool)

ilusat kevade saabumist kõigile jee!

elusat kõrvapai

2006-03-27T00:31:00.000+02:00

Tulemas üks tõeline kuulamise/vaatamise järele karjuv kontsert.
MARJU KUUT - juubeli gaalakonsa.
Külalisteks: Uno Loop, ans.MERL, Sofia Rubina, DJ Kritikal ja paljud teised.
Kel vähegi võimalust...MINGE!

29. märts kell 18:00
Viru Keskuse konverentsisaal Grand
pilet 200.-

Eesti muusika päevad juba käivad!!!

2006-03-25T17:47:00.000+01:00

24.-31 märts on siis Tallinnas kontserte nii et tapab.Tuleb 58 esiettekannet ja palju muud.Festivali peahelilooja on on Helena Tulve ja tähtsaim külaline Udu Kasemets (Kanada).
Siin ka väike ülevaade kuhu võiks/peaks minema:
25. märts Fesivali klubi avamine (KuKU klubi)-Mirjam Tally remixib Sumerat (väga uskumatu minu jaoks)
26. märts k. 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester (Estonia kontserdisaal)-kavas on Tüüri ja Sumera teosed
28.märts k. 19.30 Ensemple Aleph (Kanuti Gildi Saal)-Ansambel mis koosneb uuendusmeelsetest muusikutest, neid ühendab soov rajada muusikamaailma uusi ideid jne. bla-bla-bla siiski kontsert võib huvitav olla.....kindlasti ka on
Huvitavaid kontserdeid on veel näiteks Helena Tulve autoriõhtu jne jne aga kes see viitsib neid kõiki kuulata mina tegin oma valiku ja sellest piisab et festivalist ülevaadet saada (peaaegu).

kähedahäälne kaunitar

2006-03-09T21:56:00.000+01:00

Talvemasendus pressib ehk peale... tööd ei jaksa teha, midagi ei jaksa teha.. tahaks olla vaid päevad läbi üks suur paks logard.. süüa sittuda ja magada. Appi tõttab Marju Kuut oma fantastiliselt sütitava albumiga "raagus sõnad". Marju rokib 24/h ja 7 päeva nädalas et sind paksu logardi rutiinielust välja saada ja usu mind, asi võib lõppeda sellega, et sinust saab värske ja tegudeks valmis inimene. ilus ju!
Marju abiga saad olla tunnistajaks luule sünnile ja raagus sõnade konutamisele ja võibolla, kui sa kohekohekohe hakkad Marjut kuulama tekib reede õhtuks taoline vaimne vorm, et külastada Von Krahlis toimuvat toredat ürr-i nimega 100%ÖÖ ja kaeda geniaalset Felix Kubinit, kodukandi Tencut ja Electronicat. selle pillerkaare eest küsitakse vaid 100 krooni... puhas rõõmusõnum!

Seekord helinäidistele linke ei saa... toetage eesti muusikat ja ostke Marju plaat!

muhe annus kõhulahtisust

2006-03-03T18:05:00.000+01:00

Olete kunagi mõelnud, kuidas kõlaks Ariel Pink'i rütmilise riimumise ehk siis veidike hip-hopilikum versioon? Nojah, mina ka ei olnud ennem kui kuulsin Diarrhea & DJ Andycriest'i albumit "love apocalypse".
Tõeliselt primitiivne, toores ja emotsioone täis album, mis esmakuulamisel võib mõnetigi kauge tunde jätta, kuid kindlasti ei tohiks sellest tundest end petta lasta...Muhedalt ühiskonnakriitilisust ja mässumeelsust täis album ei jäta teid kindlapeale ükskõikseks ja kindlasti ajavad laulusõnad teid naeru mugistama rohkem kui kord.
Isiklikud lemmikud sellelt albumilt on muslum kids parade ja hafiz
Albumi saate täiesti TASUTA alla laadida s i i t

hää tuju muusika kastist

2006-02-19T16:32:00.000+01:00

Esimene suur tegu siis minu poolt...kuulake ise.
mixtape01

tervist kõikse külarahvas

2006-02-13T21:31:00.000+01:00

Kevad tuleb peagi ja ilmad muutuvad ja värgid, aga SHITCAKE hakkab juba praegult muutuma.

Jah, õigesti lugesid, muutume siin, kohe ja praegult.
Pean kurbusega tunnistama et veteran SHITCAKEur snoobik lahkub internetiareenilt parematele jahimaadele (ei, kallid lugejad füüsiliselt on ta veel inimkonna hingekirjas) ja enam te snoobiku muusikaavastustest teada ei saa. Pole mõtet veel meelt heita, snoobiku kingi asuvad täitma indu ja värskust täis uued kirjutajad re ja joosup. Ei jää muud üle, kui neilt suuri tegusid oodata :)

stay tuned...

videod ja muu

2006-02-03T09:08:00.000+01:00

/////////////7 /////////////////////////////7

mõned muusikavideod, mis on mind eriti lummanud:

Es - untitled

Es ehk Sami Sänpäkkilä andis detsembris välja ka uue albumi. Lingilt saate uurida eelmiste albumite kohta, teha videoprojektide ja kuulata ka mõnda albumitel olevatest lugudest.

------------------ - --------- --
Death from above 1979 - Sexy results

------------ ---------------------
Smog - Rock Bottom Riser

878788888888888887878787 87878 787878

Pelle Carlberg - Riverbank

............................................................................................
Suburban Kids with Biblical Names - Loop Duplicate My Heart

11111111111111111111111111111111111111111111111111111

nii, ja soovitan külastada ka JUICEBOXXi

-.

2006-01-07T14:58:00.000+01:00

Shtcake on tänaseks eksisteerinud juba 9 kuud. Selle üheksa kuu jooksul oleme jõudnud Snoobikuga arvamusele, et nö pläma ajamine muusika juurde ehk tähtsad genremääratlused ja ninatargad sarnasused oleks justkui ebamäärane takistus, mis võibolla kujundab lugeja arvamust liigselt. Meid kõiki ühendab ju normaalsest suurem huvi muusika vastu ja kibe tahe kombata uutel muusikamaastikel, võibolla ma eksin, kui ütlen, et omal käel avastamisrõõm on ehk suurem, kui ettesöödetud infot ahmides.
Snoobik ja Kineetik leiavad, et shtcake-i ülesandeks võiks olla ja jääda nö erinevate teeotsade kättenäitamine, et lugeja, ehk SINA saaksid ise oma lemmikud leida ja nende kohta uurida-puurida.
Ehk siis : uuel aastal vähem pläma, rohkem muusikat! hurraa

ja selle lause tõestuseks :

--- Paul Benham'i geniaalne algum "Another Synthax Error" on saadaval siit. Tegemist on lihtsa, hea lüürika ja seadega albumiga.Ühendatud on elektroonika ja kitarr - mõnus. Äramärkimist väärib ehk ka fakt, et plaadil on remix Bad Loop'i poolt.

---Loscil - Stases : ma ei kommenteeriks seda albumit. kuula .

head uut!

2005-12-30T14:03:00.000+01:00

Üks aasta on taas omadega ühele poole saamas ning oleks aeg hakata kokkuvõtteid tegema. Kunagi sai valmis kritseldatud ka lahkuval aastal ilmunud albumite top 10, kuid minul ei ole piisavalt julgust, et seda siia postitama hakata. Tuleb ju tunnistada, et shtcake hõlmab oma tutvustustes siiski kuradi kitsast riba suurest ja laiast muusikamaailmast ning kindlasti on vahepeal tekkinud palju suurepäraseid albumeid, millest meie oleme mööda vaadanud. Seega kutsun kõiki üles kommentaridesse postitama teie arvates läinud aasta parimaid albumeid. Kõik arvamused on teretulnud!

Seniks aga nautige 2005. aasta viimaseid tunde. Head uut!

nii

2005-12-17T11:33:00.001+01:00

Natukene rohkem kui närvidele on hakanud käima toredad jõululaulud mida ostukeskustes, raadiotes ja jumal teab kus mujal 24/7 mängitakse alates novembri keskpaigast. Mul on selline tunne, et kui korra veel peaksin kuulma mõnda "let it snow" esitust järjekordse mahehääle ja lastekoori poolt võib kineetik vägivaldseks minna.

Mõnusa vahepala kogu toimuvale jõulutrallile pakub Vitalic oma superkuuli albumiga OK Cowboy. Puhas, lineaarne elektrooniline muusika - mitteühtegi nooti mis tekitaks õdusa kaminaees istumise tunde - juhhei! Albumil on põhirõhk mõnusatel kärisevatel elektriorelitel ja sündikäikudel, mis on tõeliselt magusad. Minu lemmikud sealt albumilt on "wooo" ja eriti rokkiv "newman".
okei ma ei oska siia rohkem midagi kirjutada, vaadake tüübi kodulehekülge ja hankige see plaat kindlasti!

fleeting skies

2005-12-07T23:23:00.000+01:00

Tegelikult ilmus album, millest järgnevalt teile pajatan juba aastal 2004, kuid ma siiralt loodan, et te ei pahanda väikese mineviku-kõrvalepõike pärast.
"The Fleeting Skies" on Ameerika indie-folk muusika veterani Samara Lubelski esimene album. Enne sooloalbumi väljaandmist oli Samara (ja on ka arvatvasti hetkel) osaline mitmetes toredates Ameerika indie grupeeringutes.
Kauni Samara debüütalbum on tõeliselt vaikne ja rahulik kuulamine. Just taoline plaat mida on mõnus kuulata tekiall lebotades või lumes jalutades. Plaadile on iseloomulikud mahedad bossa-varjundiga rütmid, flöödid, tamburiinid, alalhoidlikud kitarriduurid ja palju taustavokaali - ehk siis kõik folgine :) See plaat on ülimalt meloodiline segu indie-popmuusikast ja psühhedeelsest folgist mis peaks kindlalt olema kohustuslik kuulamine vaiksel jõuluajal.

*mul ei ole teile pakkuda ei lehekülge, kust Samarat leida ega ka helijuppi, mida nautida. peate seekord ise hakkama saama.

a love supreme

2005-11-26T12:32:00.000+01:00

Tegelikult tahtsin Dwight Trible'ist kirjutada juba väga ammu, aga laisk ja hajameelne nagu ma olen, on see kavatsus kogu aeg sõrmede vahelt minema libisenud. Nüüd on aga viimane aeg seda geniaalset muusikut teile tutvustada, sest 8. detsembril esineb ta Tallinnas ning sellist suursündmust oleks surmapatt kahe silma vahele jätta.

Dwight Trible on fantastiline jazzlaulja, kelle 2005. aastal The Life Force Trioga koostöös tehtud ning Ninja Tune leibeli all välja antud album "Love is the Answer" on lihtsalt kirjeldamatult, kir-jel-da-matult! hea!!. Jazzist, hiphopist ja soulist kokku mikskitud kokteil paelub oma naiivsuse (heas mõttes naiivsuse), lihtsuse ja kordumatu omapäraga. Armastuses peitub vastus kõigile küsimustele, väidab Dwight, tehes seda nii usutavalt, et ka minu, viimase snoobiku ja küüniku peast kaob viimanegi skeptitsismi ja iroonia tilgake. Selles muusikas kohtuvad minevik ja tulevik, John Coltrane'i aegadest pärit sämplid ja kaasaegseimad biidid, võrdsust, armastust ja kunsti ülistavad ideed, mis on praegu vaata et aktuaalsemad kui kunagi varem. Maagilised helikõlad ei suuda kedagi ükskõikseks jätta.

Hankige see album endale kohe, kui teil seda veel ei ole ja kui kõik läheb hästi, siis võibolla kohtume 8. detsembril!

Dwight Trible - Is Music

hästi unustatud vana

2005-11-24T15:31:00.000+01:00

Kas teil ei ole mõnikord uut muusikat kuulates tunne, et see kõik on juba kunagi varem mingil veidi modifitseeritud kujul ammu olemas olnud? Minul küll on ja mul on sellest kõrini. Liiga paljud uued plaadid kõlavad täpselt samamoodi nagu hästi unustatud vanad. Mulle ei meeldi, kui midagi kuulates torkavad mulle pähe automaatsed võrdlused, umbes nagu: "Ahh, see kõlab täpselt nagu see!" või "Pagan, ma olen seda juba kusagil varem kuulnud, aga ei mäleta, kus." Kuna ma pole viimasel ajal midagi eriti lahedat ja tundmatut ning ühtlasi ka kordumatult head avastanud, siis on mu playlistidesse aina sagedamini tungimas vanad head, võibolla unustatud, võibolla aga veel avastamata klassikud.

Millal te viimati Jimi Hendrixit kuulasite? Tüüp on ju täielik geenius! Mul ei jätkuks ealeski sõnu selleks, et tema muusikat kirjeldada, seda tuleb kuulata ikka ja jälle, tema toorus, ehedus ja algupärasus on kordumatud.
Kino'd ikka olete kuulanud? Ma ei mõtle paari-kolme lugu, vaid massiliselt, tundide viisi, akna ees suitsetades ja pimedusse ning udusse uppuvaid linnatulesid vaadates? Minu suitsevatest vabrikukorstnatest ning kivimajadest koosneva Lasnamäe-view'ga sobib see liiga hästi kokku. Kuulake Kino'd, võtke viina ja nautige sügist ja novembrimasendust, kuulake seda muusikat niikaua, kuniks uduseid hommikuid ja rõskeid tuuliseid õhtuid jätkub.

Muuseas, millal te viimati klassikalist muusikat kuulasite?

Maailm on täis helisid, meie ülesandeks on neid märgata, nautida ja meelde jätta.

My favourite favourites

2005-11-22T22:29:00.000+01:00

Lõpuks ometi on talv ehk lumi, kerge jääkirme teedel ja külmast katkised huuled meieni jõudnud. Aasta kõige ootatumad ostupühad piiluvad juba nurga tagant koos kõige rohepunasejasitesätendavavilkuvaga. Seega on eriti õige aeg kuulata midagi mõnusat kergekuulamise muusika kategooriast, et enne suurt tuhinat närve puhata. Teadagi hea kraami leibel Tru Thoughts on välja andnud kauni kauamängiva Alice Russell'ilt, mis kannab pealkirja "My Favourite Letters".

"My Favourite Letters" on eriti hää kokteil soul'ist, fank'ist , gospelist, hip-hopist, breakbeat'i elementidest ja muidugi last but not least elektroonilistest sämplikestest. Vokalisti Alice Russell'i hääl kõlab uhkelt ja võimsalt ning kannab kuulajat plaadi vältel erinevatesse meeleoludesse ja ühtäki avastad end kõrgeid noote või mahlakaid basse kaasa ümisemas (jorisemas?). Produtsendiks ja kaasautoriks oli Alice'il kaasartist leibelist Tru Thoughts TM Juke. See plaat on ideaalne pimedusepeletaja ja energiaallikas, sügavamad soul'i lood on balanseeritud naiivsemate ja popilikumate kõladega, mille tulemusel ei väsi kuulaja kõrv ja kuulamishuvi. Kes satub kuulatust eriliselt vaimustusse, soovitan teil kindlasti omale hankida Alice'i esimese plaadi, "Under The Munka Moon", milles on kaasa teinud ka Quantic ja muidugi kolada Tru Thoughts'i kodulehel (lingi leiad ülevaltpoolt teksti seest).

Helijuppe sellest plaadist saad kuulata SIIT

special music for special people

2005-11-05T10:36:00.000+01:00

Niisiis midagi uut ja head.
Apparat a.k.a Sascha Ring on üks kahest suurepärase saksa leibeli Shitcatapult asutajast, mis toodab "erilist muusikat erilistele inimestele". Tüüp on muusikaga tegelenud alates 1985. aastast ning tema viimane 2003. aastal reliisitud album "Duplex" on kirjeldamatult fantastiline.

Paistab, et ambient-elektroonika ei ole ennast veel sugugi ammendanud. Erinevalt paljudest teistest sarnastest idm-ilikest artistidest ei ole Apparat üksluine ja ettearvatav, vaid suudab leiutada aina uusi saunde ja krõbinaid, mis teevad tema muusika ainulaadseks ning mõnusalt kuulatavaks. "Duplex" maalib meloodilise ning üllatavate kombinatsioonidega pikitud helimaastiku, kus ühilduvad akustiline ja elektrooniline poolus ja tulemuseks on midagi kordumatult head.

Tegelikult on sellist muusikat kuradima raske sõnadega edasi anda, seda tuleb kuulata ning selle atmosfäärist läbi imbuda. Asendamatu kaaslane udustel novembrihommikutel ja -päevadel, elektroonikasõpradele kohustuslik!

Kuula siit !

back and proud!

2005-11-04T18:47:00.000+01:00

Ja nüüd kõik tõstke käed üles, plaksutage ja hüpake rõõmust, sest vana hea snoobik on tagasi!! Seekord siis uuest kohast ja suure hulga uue muusikaga!
Siiski ei hakka ma praegu suure tuhinaga veel kedagi konkreetset teile esitama. Nautige lõbusat reede õhtut ja luban, et juba homme saate minult suure portsu head uut mussi!

vahepalake

2005-11-03T10:33:00.000+01:00

Taoline tüüp nagu Martin Wheeler, aka Vector Lovers on välja andnud oma teise kauamängiva "Capsule For One".
Tegemist on tõsise emotronica'ga millel on ehk tavalisest kaasahaaravamad biidid. Kosmosehelid, sündid, biidid...kõik on kenasti paigas ja tekitavad mõnusa helipuntra, mida kõrval hea kuulata. Palju Aphex'ile omaseid biite ja taustahelisid, mis tekitavad kuulamisel äratundmiserõõme. Pole pikalt vaja lobiseda las muusika räägib seekord enda eest...

SIIT saad kuulata pisikesi katkendeid sellest mis muusikaga tegu.

Annie is coming

2005-11-01T13:05:00.000+01:00

Ehk mäletate mõne aja eest muusikakanalites ja raadioedetabelites figureerinud Norra popiprintsessi Annie't (chewing gum). Kui mäletate on iganes tore ja kui ei mäleta, tasub kindlasti meelde tuletada, sest see võluv naine on hakkama saanud ülimalt toreda DJ KICKS'i kogumikuga, millest kindlasti ei tohiks mööda vaadata.

Debüütplaadi, ANNIEMAL'iga euroopas palju kuulsust kogunud Annie andis Oktoobri keskpaigas välja järje esimesele albumile. Annie ise tunnistab, et ei ole ole veel eriti kogenud DJ, kuid minumeelest album ei jäta küll nurisemiseks mingit põhjust.
Annie DJ KICKS on segu väga erinevatest muusikastiilidest. Alustades kõige popilikumast popmuusikast (nt Lady Bug), liikudes edasi electro ja techno maastikule (Death From Above'' "Black History Month") kõrvalepõigetega rock n' rolli, disco ja electronica pärusmaadele. Samuti on seal ka lugusid DJ'lt endalt,Gimme Your Money ja Wedding.
Tegemist on ülimalt lapsemeelse ja rõõmsa muusikaga, mis võib ehk tunduda veidikene liiga naiivne tavalisele karmikoelisele (elektroonilise) muusika kuulajale, kuid uskuge mind, see plaat võib võita teie südame üsnagi kiiresti.

lõpetuseks siis tracklist ka :

Toy - Rabbit Pushing Mover
La Bionda - I Wanna Be Your Lover
Alan Vega - Jukebox Babe
Le Tigre - Nanny Nanny Boo Boo (Junior Senior remix)
Zongamin - Bongo Song
Liquid Liquid - Flextone (Jd Twitch Optimo edit)
Annie - Wedding
Death From Above 1979 - Black History Month (Alan Brake & Fred Falke remix)
Motiivi:Tuntematon - 1939
Brundtland and Therson - Geared Up
Bumblebee Unlimited - Lady Bug (I Just Wanna be Your)
Annie - Gimme Your Money
Bow Wow Wow - I Want Candy
Esg - My Love For You
Gucci Crew II - Sally “That Girl”
Mu - Paris Hilton
Datarock - Fa Fa Fa

parem hilja, kui mittekunagi

2005-10-08T13:25:00.000+02:00

Üsna mitu aastat tagasi (4 lausa) andis Islandi progressiivne elektroonilise muusika duo Trabant välja kauamängiva nimega 'Moment of Truth'. Nende tüüpide vanad süntesaatorid lasevad kuuldele kaasaegseid popmuusikale iseloomulikke helisid, kuid teevad seda tasakaalukalt, muutumata liiga mainstream'iks. Süntesaatoritele sekundeerivad klassikalisemad instrumendid ehk siis puhkpillid ja kitarr. Kõike seda sämplite ja süntesaatorite karja saadavad meeldivad trip-hop'i biidid.
Trabant on minumeelest midagi Air'i, Beck'i ja Daft Punk'i vahepealset. Tegemist ei ole taolise albumiga mis hakkab kohe meeldima, pigem hiilib see album püsivasse playlisti salakavalalt mõne nädala jooksul.
(duo duoks, aga laive teevad need tüübid ikkagist suure gängiga)
----------------------------------------------- -------- ------ --- --- --- --- ---- -- o . O

I'm gonna be leavin' soon where the water tastes like moonshine

2005-09-21T14:47:00.000+02:00

Oli järjekordne reede õhtu ja ma olin ennast just välja minemiseks valmis seadmas, kui kuulsin raadiost ühte laulu. Mul polnud õrna aimugi, kes seda esitab või mis selle laulu nimi on, kuid see kõlas hämmastavalt lihtsalt, ausalt ja südamlikult. Tormasin kohe arvuti juurde asja uurima ning avastasin midagi üsna mõnusat.
Kogu maailma emod, üksildased hinged, kunstilembelised teismelised ja muud loomad, ühinege, et kuulata Willy Masonit! See noor tüüp kõlab nagu alaealine Bob Dylan või Bright Eyes. Tema debüütalbum "Where The Humans Eat" on armas, tagasihoidlik ja hubane folk-bluus, millelt võib leida nii mõnegi hea loo. Jah, tegemist on tõesti pisut naiivse, kobava ja kohati...eee...tüütu plaadiga, kuid mõned lood sellelt (eriti "Oxygen" ja veel mõni) tõestavad, et poisil on potentsiaali. Armas sügiskuulamine igatahes.

the bones of an idol

2005-09-19T15:20:00.000+02:00

Kui kogu indie-muusika kõlaks nii hästi kui The New Pornographers, siis ma kuulaksingi ainult indiet.
The New Pornographers on Vancouverist (Kanadast siis, või Kanaadast, kumb rohkem meeldib) pärit superbänd, kelle viimast albumit "Twin Cinema" on hoolsasti kiidetud nii siin- kui ka sealpool ookeani. Lugesin hiljuti kusagilt, et mõni lugu sellelt albumilt kõlab nagu "Jesus Christ Superstar "; naljakas, aga tõsi, see on nii; need lood kõlavad täpselt nagu miski, mida ma olen varem kuulnud, kuid võrdlusi otsides jään hätta.
Pornot ma sellelt plaadilt ei leidnud, aga ei otsinud kaa. Häid sõnu leidsin küll - "Two sips from the cup of human kindness and I'm shitfaced".
Kuulake seda kasvõi sellepärast, et see on indie ja mina soovitasin teile seda, sest indie, mida mina (mitte eriline "standartse" indie fänn) kuulan, lihtsalt peab hea olema.

Hehh, ego tuli nüüd välja. Aga vähemalt saab Kineetik öösel rahulikult magada, sest ma lõpuks kirjutasin millestki.

uut kraami vanadelt tegijatelt

2005-09-17T15:34:00.000+02:00

"I love your friends they are all so arty"
Arvatvasti maailma kauneimad ja kõige elegantsemad rokkarid Glasgow'st on hakkama saanud järjekordse kauamängivaga. Uus album kannab nime "You Could Have It So Much Better" ning on ausaltöeldes loogiline jätk eelmisele albumile, ehk siis kõlab nagu FF ikka on kõlanud... hoogne, veits ülbe ja ilgelt mõnus:) .
Album tegelikult ei olegi veel ilmunud(eee, ärge küsige kuidas see album minuni jõudis), plaadipoodidesse peaks see jõudma kuskil oktoobri alguses. Esimene rada uuelt albumilt on juba välja antud ja see kannab nime "Do You Want To" ja selle loo video on minumeelest eriti geniaalne. Igatahes selle albumi ost on kindlapeale igati mõistlik väljaminek.
////////////////////////////////////////
"From being my daddy's sperm to being packed in an urn I'm a child"
Psühhedeelset folki viljelev Devendra Banhart on taas areenil uue albumiga. "Cripple Crow" on eriti mõnus, pehme, melanhoolne ja devendralik album. Ma ei tea miks, aga iga kord, kui saabub sügis tuleb mul suur Devendra kuulamise isu ja nagu võlujõul on iga sügis tal varuks uus plaat, millega mind rõõmustada. Ideaalne muusika kollaste lehtede vahel sahistamiseks või esimeste öökülmade trotsimiseks. Armsad kitarrimeloodijad ja tema kelmikas hääl mõjuvad nagu tass kuuma teed külmal õhtul.
Devendra Banhart - I feel like a child

... ja lõpetuseks lihtsalt üks armas viisijupp vanameistrilt Bruce Haack'ilt
Bruce Haack - African lullabye

Lucifer rising in my head

2005-09-16T16:11:00.000+02:00

Digitaalsete rütmide rühmitus Les Rythmes Digitales, ehk noormees nimega Jaques Lu Cont on välja andnud geniaalse albumi. Võiks öelda, et ehk isegi 2005. aasta parim tantsumuusika plaat:)

Jaques Lu Cont on tegelikult briti päritolu noormees, kes oli noorena andekas pianist, kuid Kraftwerk ja Afrika Bambaata inspireerisid teda rohkem kui Mozart ja ta hakkas juba varajases teismeeas eksperimenteerima süntesaatoritega. Niisiis, kui Jaques oli veel keskkooliõpilane oli tema taskus juba plaadileping. 1996ndal aastal andis Jaques välja oma esimese singli "Kontakte" Les Rythmes digitales'i nime all. Varsti järgnes ka tema esimene album (mida on tituleeritud esimeseks electroclashi albumiks) ja peagi tuli ka laiem tuntus muusikapubliku seas. Geniaalne Jaques on juba 27 aastasena grammy laureaat ja tunnustatud mixija, dj ja produtsent. Ta on remixinud taolistele suurkujudele nagu The Killers, Madonna, Missy Elliot, Depeche Mode jpt.

Kavalal Jaques'il on aga ka teine projekt, Zoot Woman. Seda projekti teeb ta koos Adami ja John Blake'iga. Nad on välja andnud kaks albumit, "Living in a magazine" 2001 ja self titled album 2003. ( soovitan neid mõlemaid soojalt)

8ndal augustil sel aastal andis Jaques välja albumi nimega "Darkdancer". See album on vallatu, heatujulise ja veidike isegi naiivne segu synthpop'ist, punk-funk'ist ja ehk isegi acid house'ist. Mõnusalt 80ndate kõlaga heliteos, mis sõna otseses mõttes rokib täiega. Ülimalt sõltuvusttekitava kõlaga lood, mida kuulamata ei ole mina saanud mööda saaata sel nädalal veel ühtegi päeva. Usu mind sa lihtsalt pead seda kuulama !

väike EELROOG

sung tongs

2005-09-14T19:26:00.000+02:00

Suvelugude ja -albumite hooaeg on ametlikult läbi, seda tõestab akna taga möllav läbilõikav tuul ning teravate nõeltena langevad vihmapiisad. Sobrasin oma muusikakogus, et sügisõhtuks sobivat kuulamist leida ning avastasin Animal Collective'i, midagi mõnusat, millest pole veel jõudnud shtcake'i kirjutada.

Kuidas seda muusikat klassifitseerida? On see midagi ebamaise soundiga idamaisete mõjutustega ambient-chillout akustilise folgi taolist? Täpset määratlust on raske leida. Võin vaid öelda, et see on üsna eksperimentaalse kõlaga rahulik psühhedeelne taustamuusikakraam, mis sobib suurepäraselt sügisõhtute/-ööde sisustamiseks.

Kuulake nende 2004 a. välja antud albumit "Sung Tongs" ja 2005. a "Prospect Hummeri" EP-d, äkki meeldib. Mulle igatahes meeldib.

Funky Forest Trance

2005-09-08T18:07:00.000+02:00

Minu kallis sõber Herman rääkis mulle juba üsna mitu aega tagasi ühest Soome muusikaduost, mis temaarvates mulle kindlapeale meeletult meeldiks. Noh juhtus nii, et tema soovitus lipsas mul ühest kõrvast sisse ja teisest välja, kuid ühel hetkel tuli kuidagi jälle meelde.
Niisiis, Herman soovitas mul kuulata Soome tüüpide muusikaprojekti nimega Haltya(täpsemalt albumit nimega "electric help elves"). Mida ma kuulsin on võimatu kirjeldada mõne sõnaga, veel raskem on teda kusagile genresse toppida. 4/4ndikku biit ja lugematu arv psühhedeelseid saunde viitavad kõik psy-trance'i poole. Mehed ise nimetavad oma muusikat funky forest trance'iks :) - seda ta ka on. Nad on kasutanud instrumente, mida tavaliselt trance'iga ei seostaks, nt puhkpillid ja kitarr. Lisanud nendele istrumentidele kaasahaarava rütmi ja palju vallatuid helikõlkse ja saanud tulemuseks täiesti omanäolise helikeele. Kosmiliselt fanky, lapsemeelne ja rõõmus.Kindel ravim halva tuju puhul.. paned Haltya mängima ja suunurgad kisuvad kõrvuni. Trance ei ole kunagi paremini kõlanud!
<<
Pakun teile kuulamiseks arvatvasti ühte kuulsaimat Haltya lugu, "Hero"

frozen beats

2005-09-06T15:02:00.000+02:00

Pane nüüd hästi tähele, Alias & Ehren on kaks venda, kes on hakkama saanud geniaalse plaadiga.

Mõnusalt eklektiline ja äraviiv kauamängija, mis kohe mittekuidagi ei taha plaadimängijast lahkuda. Plaadi märksõnadeks oleks : jäiselt coolid biid, analoogsed sündisaundid ja kõikvõimalikud puhkpillid (nt oboe ja sopransaksofon(!!!1)). Mõnikord trip-hopilikud biidid on Aliase pärusmaa, kaunid meloodiad aga Ehreni meistritöö. Eriti armas on veel see, et album on nimetatud "Lilian'iks" nende vanaema auks.

See ei ole järjekordne elektroonilise muusika plaat mida kuulates tekib tunne, justkui oleks seda varem kuulnud, tegemist on millegi taolisega mida kuulates tekib eriline fiiling. Aliase ja Ehreni "Lilian" on kõike muud kui ettearvatav: see ei ole tavaline elektrooniline värk mille üldine ülesehitus on sama etteaimatav, kui tuluke mis läheb põlema külmiku ust avades. Need tüübid hoiavad sind põnevuses terve plaadi vältel. Mulle ei meeldi asju võrrelda, kuid võimalik, et liites Dead Can Dance'i Brian Eno'ga võib tulemus olla ligilähedane.

Niisiis, sellest albumist möödavaatamine on tõeline väärtegu.

Alias & Ehren - Netting aplause

stompin'

2005-09-05T19:20:00.000+02:00

Kaasaegne lovestory: poiss armub tüdrukusse, nad ostavad läptopid, reisivad mööda maailma, abielluvad ning saavad maha uskumatult fantastilise plaadiga. Intrigeeris?

Apsci (hääldatakse ´äppsaai) on Austraaliast pärit muusikakollektiiv, mis viljeleb suurepärast elektroonilist underground-hiphoppi. Nende debüütplaat "Thanks For Asking" on täis energiast pakatavaid põntsuvaid biite ja veidraid "klassika-kohtub-masinatega"-stiilis häälitsusi. Kogu kompott on kaasakiskuv ning lihtsalt võrratu!
"Thanks For Asking", värske ja innovatiivne vaheldus tavapärastele saundide, on üks neist plaatidest, mida ei tohi arvuti taga istudes kuulata. Veenduge ise!

Vaevalt, et kunagi on alternatiivne (ma tõesti vihkan seda sõna!) hiphopp olnud nii hea kui praegu.

Martin Brew is spanning a multitude of sounds

2005-09-05T18:57:00.000+02:00

Üsna suve alguses andis mees nimega Martin Brew välja oma kauaoodatud sooloalbumi. Too kaunis kauamändiv kannav nime "No room in the city for big hearts like ours". Jumal tänatud, et mees, kes peamiselt tuntud kui pool duost nimega J Walk jõudis lõpuks oma plaadi väljaandmiseni.

Tegemist on väga mitmekesise albumiga, läbivaks teemaks on rasvane hip-hop/ dub biit, millele sekundeerivad kas disco või dancehall'i kelmikad helid. okei.. mul on nohu ja paha tuju, niiet pikemat juttu ei hakka keerutama. Kuula ise ja veendu et tegemist on täitsa toreda kuulamisega.

Ahjaa, juhiks veel tähelepanu mõnele loole.. . kreisi discosaundiga "Galactico" ja cooli dancehall'i soundiga on "Rasta rock"

nofkoors hangi see omale!

when murderous speedcore met electronica

2005-09-03T13:03:00.000+02:00

Istu nüüd veidike kindlamalt toolile, sest võimalik, et midagi taolist sa varem ei ole kuulnud.
Esimene kord, kui kuulsin Genghis Tron'i albumit nimega "Cloak of Love" tabas mind sügav hämming ja sellele järgnes ülim segadus. Mu kõrvad ei suutnud uskuda mida nad kuulevad.
Esimene kord kui kuulasin "Cloak of Love"'i hakkasin mõistma kui mõnusa koosluse need kaks stiili loovad. Ma ei ole kunagi olnud eriline speedcore'i või deathmetal'i fänn, kuid pean tunnistama, et speedcore koos kelmika elektroonilise taustaga on tõeliselt nauditav... ausalt ka. Nende (pildil eriliselt malbetena tunduvate) noormeeste muusika kõlab justkui oleks selle loonud mõni lõhestunud isiksuse sündroomi all kannatav muusik, mahe vahel et isegi hip-hop biit vaheldub kurja keevitamisega:)

Okei, aitab lobast. Niisiis taaskord värskendust pakkuv muusika, eriti neile kes (nagu ka mina) on veidike tüdinenud rahustavatest elektroonilistest helidest.

SIIT saate infot bändi kohta ja samuti ka kuulata nende mussooni.

it's been a long time

2005-08-08T14:35:00.000+02:00

No nii.... peaaegu kuu aega on shtcake'is valitsenud vaikus. See jama tuleks lõpetada. Ma olen laisaks jäänud. Kavatsen nüüd raisatud aega tasa tegema hakata (siiski lühidalt, korralikult ei viitsi :P ).

Uut kraami vanadelt tegijatelt:

Roy Ayers Virgin Ubiquity teine osa on väljas. Arvan, et ei pea pikalt ja laialt jahuma sellest, kes on Roy Ayers ja kas/miks ta on muusikageenius. Ühest laulupealkirjast ("Everybody Loves The Sunshine") piisab täiesti ( muuseas on sellel plaadil veel üks selle geniaalse loo versioon - kuula lõiku! ). Hankige! Kohustuslik.
Jamiroquai "Dynamite". Peaaegu kõik lood kõlavad nagu vana hea klassikaline Jay Kay - selline kindla peale minek, kõik trikid on juba varem järgi proovitud ning töötavad tõrgeteta. Isiklik lemmik "Seven Days In Sunny June".
Norra poisid bändist nimega Röyksopp said lõppude lõpuks uue plaadiga maha! "The Understanding" on väga armas album, teisiti ei oskaks kirjeldada. Kuulake ise siit või kusagilt mujalt.

Ja midagi uut ja huvitavat:

Yukihiro Fukutomi, Jaapani dj, segu klubirütmidest, jazzist ja elektroonilisest muusikast. Think Nuspirit Helsinki, Fila Brazilia, Koop, Brazilectro, Jazzanova ja nii edasi. Kuula!
Edasi jazzi-funki-souli lainel. Colonel Red ja tema debüütalbum "Blue Eyed Blak". Nakkavad rütmid ja garanteeritud hea tuju.

Kõik. Enam ei viitsi. Suve on veel umbes kolm nädalat, nii et võtke sellest viimast!

Päikest!

Sun Dance, Sun Dance!

2005-07-10T19:32:00.000+02:00

Nädalavahetuseks kohustuslikus korras kõik Tallinna Lauluväljakule, kus toimub juba mitmendat aastat järjest Sun Dance Music Festival , kus sellel aastal esinevad muuhulgas ka meie poolt kõigile soojalt soovitatud Worm Is Green ja Bad Loop ja palju teisi toredaid tegijaid. Olge kohal!

sleep, eat food, have visions

2005-07-10T19:16:00.000+02:00

Muuseas vahepeal jõudis Four Tet uue albumi üllitada - ja üllatada, sest mina sattusin segadusse, kuna see, mida kuulsin, ei olnudki eriti fourtet'ilik. Vaieldamatu folktroonika prominent Kieran Hebden on suutnud leiutada midagi uut ja teistsugust, mis samas tundub kuidagi vana, hea ja tuttav. Igatahes on "Everything Esctaticul" jazzi- ja eksootikahõngu, mis teeb albumist mõnusa suvise kuulamise.

Kuula - Sun Drums And Soil

Ilus albumiümbris, eksole?

i got the beats to make you bang bang bang

2005-07-10T18:52:00.000+02:00

Lõppude lõpuks jõudis ka minuni see paljuarutatud ja -kiidetud M.I.A. "Arular" album. Ja oi-oi kui kuri see on! Aus, politiiliselt äärmiselt ebakorrektne, plahvatavaid rütme ja kisendavat naishäält täis plaat mõjub sama ähvardavalt kui tuumapomm. Ei mingit "kes meeldida tahab, peab roomama"-mentaliteeti, kompromissitu kaasaegne, urban rokkiv ja räppiv girl-power lööb oimetuks ja niidab jalust.

Olgu, ma tunnistan, et päriselus mulle selline muusika ei meeldi ja et minu silmis muusikaline/meloodilline väärtus sellel plaadil ju sisuliselt puudub. Samas soovitan seda kõigile, kes on pettunud kasaegse muusika protestivõimes ning otsivad toorest saundielamust, sest neid leidub "Arularis" piisavalt. Sest vaatamata kõigele on see album ikkagi kuradima hea.

bürokraatia* meistervorm!

2005-07-09T16:02:00.000+02:00

1979 oli hea aasta, nimelt just sellel aastal sündis andekas muusik Andrew Brooks. Tema ongi mees, kes peitub artistinime "Brooks" taha. Juba 16. aastaselt andis Brooks välja oma esimese singli, "Electric Dance Machine". Mitmed singlid hiljem andis andekas noormees välja oma debüüt kauamängiva, "You, Me & Us". Kes seda minevikku ikka nii palju lugeda viitsib, tähtsamon siinkohal see, et Brooks'i viimane album, "Red Tape" on tõeliselt hää kuulamine.
"Red Tape" on tõsiselt julge ja jõuline album, üldsegi mitte nn suvemuusika. Plaat on mõnus kooslus elektroonilisest ja instrumentaalsest muusikast..rajudele biitidele sekundeerivad naturaalsed kitarririfid ja vastupidi. Minu lemmikuteks sellelt plaadilt on "a little bit of time" ja eriti raju ja käriseva rütmiga "do the math". Nagu varem juba ütlesin ei ole "Red Tape" mahe ja mõnus suvemuusika, mis paitaks kõrva, pigem on tegu värskeja intensiivse muusikaga mis mõjub palaval suveilmal kui ämbritäis külma vett.

kuula- a little bit of time
kuula - do the math

*Red Tape tähendab teadagi inglise keeles ka bürokraatiat.

TEADAANNE

2005-06-29T10:40:00.000+02:00

Loodan, et kõik meie lugejad on jõudnud märgata, et väljas on juba mõnda aega kestnud selline nähtus nagu SUVI. Seoses sellega kuulutan välja ametliku shtcakerite SUVEPUHKUSE.

Sisuliselt tähendab suvepuhkus seda, et me kirjutame siia veidi harvemini kui tavaliselt, kuid lubame teile pühalikult, et ei jäta oma lapsukest ja vaimusünnitust bloogiot unarusse ja jätkame oma rännakuid uue ja hea muusika maile.

Juhul kui kedagi peaks huvitama, siis kineetik chillib juba mõnda aega Saaremaal ja mina (snoobik) chillin igal pool, kus leidub toredaid inimesi, kes mulle süüa ja peavarju pakuvad.

Kaebuste või küsimuste tekkimisel pidage meiega nõu aadressil shtcake@hot.ee.

unsolved remained

2005-06-25T17:41:00.000+02:00

Kui ma esimest korda elus Masha Qrellat kuulsin, arvasin, et Air on uue singliga maha saanud. See Saksamaalt pärit kiiksuga popmuusikat tegev tütarlaps kõlab lihtsalt nii eerilikult kui võimalik. Küsimus on muidugi selles, kas maailmale on veel ühte Airi vaja.

Masha Qrella album "Unsolved Remained" sobib üsna hästi vihmasel suveõhtul rahulikult chillimiseks, kuna üldjoontes on tegemist mõnusalt rahustava muusikaga. Vaheldust pakub “Destination Vertical", albumi üheksas träkk, mis veab tantsulisemat, elektrilisemat ja agressivsemat joont.

Võrdlusest Airiga ei saa muidugi üle ega ümber.

Tegelikult kipub mul praegu albumit üle kuulates uni peale, kuigi selles võib vabalt süüdi olla (liiga tormiline) jaanipäeva tähistamine.

kreck kreck kreck

2005-06-22T11:40:00.000+02:00

Reedel, 24. juunil pead sa minema Von Krahli baari. Nimelt toimub seal eesti esimese täispika techno plaadi esitlus. Tegemist on noore artisti Kreck'i esimese kauamängivaga, mis kannab nime "If You Live ".

kuula Kreck'i mussi ja loe ürituse kohta lähemalt siit

2003 was a good year

2005-06-22T10:39:00.000+02:00

2003. aastal andis Ulrich Schnauss välja oma teise kauamängiva, nimega "A Strangely Isolated Place". Minuarvates on tegu ühe ülimalt tshilli ja easy-listening plaadiga... mõnusalt voolavad helid, armsad meloodiakäigud ja kerge biit selle kõige taustaks. Ideaalne muusika mida kuulates vaadata kuidas pilved üle taeva vaikselt sõuavad, või kuidas hein karjamaal tuule käes õõtsub. Kui sulle meeldib kerge indie-elektroonika on see album just sinule!

Bad Loop tuleb meile külla!!!

2005-06-19T12:16:00.000+02:00

16. Juulil esineb geniaalne Petteri Karjalainen Eestis, Sun Dance Music Festivalil. Sellest nüüd küll ilma ei tohi jääda:)

sound seduction

2005-06-17T23:29:00.000+02:00

Tahaksin teile kirjutada albumist, mis on kõlanud minu kõrvaklappides juba mitu kaunist muusikaküllast päeva.
Minu täieliku poolehoiu on võitnudRajko Mueller'i ehk ISOLEE värskeim album nimega "We are monster". Mingil müstilisel viisil sattus Isolee ühel kenal pärastlõunal minu playlisti ja pesitseb seal mõnuga tänaseni.
Tõepoolest tegu on "veidra" muusikaga, mis on veidike erinev ja väga disko, kuid tegemist ei ole tavalise diskoga. Tundub nagu see muusika oleks justkui disko mutanteerunud 21. sajandi versioon...kaunis, hüpnotiseeriv, meloodiline, aga samas ka väga ebameloodiline. Kosmiliste helide, veidrate rütmikäikude, kitarririffide ja veidrate bassinootide kakofoonia loob muusika, mida võid end kuulama unustada. Kui disko muusika on loodud spetsiaalselt tantsupõrandatele, siis minule tundub , et Isolee muusika on mõeldud igapäevaseid toimetusi saatma.

Isolee - Schrapnell
Isolee - My Hi-Matic

train to Machu Pichu

2005-06-17T13:35:00.000+02:00

Veel mõnusat suvemuusikat? Aga palun. Saage tuttavaks: Arkestra One.

Arkestra One on duo, mis koosneb ühest soomlasest (Matthew Timoney - muusika, erialalt meditsiiniõde/vend) ja ühest brasiillasest (Nina Miranda - vokaal, töötanud muuhulgas Bebel Gilberto ja Les Gammasega). Omapärane muusikaelamus on seega garanteeritud.
Nende self-titled debüütalbum on suurepärane kokteil soulist, jazzist, lounge'ist ja Ladina-Ameerika rütmidest. Nauditav suvekuulamine igatahes.

Päikest!

automagic

2005-06-12T11:03:00.000+02:00

Veidike emotroonikat Björki, vulkaanide ja liustike kodumaalt? Aga palun. Siin on Worm Is Green, elektroonilise muusika projekt Islandist, kes on hiljuti välja andnud albumi "Automagic". Nende kaubamärgiks on chill sound, mängulisus ning islandlik veidrus.

Live-trummid ja naisvokaal ja Joy Divisioni "Love Will Tear Us Apart" loo kaver ja isiklikuks lemmikuks kujunenud "The Robot Has Got The Blues" on pärlid, mis teevad Worm Is Greenist mõnusa kuulamise.

Puhas emo-elektroonika.

breaks and crazily diverse instruments

2005-06-07T11:40:00.000+02:00

Kui sulle meeldib electroclash, digital funk, või lihtsalt soovid midagi tõeliselt värsket ja uut, peaksid kuulama Riton'it.
Ritoni aka Henry Smithsoni album "Homies and Homos" on järg metsikut edu saavutanud esimesele albumile "Beats du Jour".

Hõumid ja Hõumod pakuvad midagi kõigi jaoks...indie biite, pööraseid süntesaatoried, R&B mõjutusi ja kõikide pornosõprade rõõmustuseks on mõned taustahääled võetud otse pronofilmidest ( : D ). Ritoni geniaalsed biidid kisuvad puusad ning pea nõksuma ja ennem kui aru saad avastad end keset tuba tantsu vihtumast!

vihu tantsu
ja natukene veel
ja noh, okei siis veel veits

(Lisaks omaloomingule on Riton ka ülimalt tunnustatud remixija. Ta on ümbertöödelnud taoliste artistide loomingut nagu Scissor Sisters, Run DMC, The Human League ja Ralph Myers.)

beauty is only skin-deep

2005-06-06T09:23:00.000+02:00

Skandinaavia jazz rokib - osa 3
tegelikult tahtsin sellest juba ammu kirjutada, aga parem hilja kui mitte kunagi

Beady Belle on Norra jazzkollektiiv, mis on just-just üllitanud uue plaadi "Closer", millele minul jagub vaid kiidusõnu. Kunagi on nad ka Eestis esinenud (mina olin siis liiga alaealine ning loodan vaid, et nad tulevad siia uuesti). "Closer" on üldjoontes selline väga mahe easy listening imeilusa naisvokaaliga, just kergesti kuulatav easy listening, diipide sõnade ja mitmekesiste biitidega. Ja eelmised albumid on ka super head.
Väga chill nu-jazz ühesõnaga.

Sämpleid uuelt albumilt kuula siit!

funky acid stuff

2005-06-05T13:37:00.000+02:00

Minu teadmised muusika liigitamisest on ilmselgelt ebapiisavad selleks, et Luke Viberti viimase albumi "Lover's Acid" genre'i määrata (Luke Vibert on see mees, kes Wagon Christi teeb) .Võin ainult öelda, et see on tantsuline, fanki ja elektrooniline, vanakooli kõlaga acid või koguni trip-hop (mingisugune tark internetiarvustaja väitis, et see on jazz-house; kui see on jazz-house, siis ma panen shtcakeri ameti maha), mis igaljuhul kõlab fantastiliselt hästi.
Parema meelega ei hakka ma oma valutavat pead definitsioonidega vaevama, vaid lihtsalt soovitan seda muusikat soojalt.

Kuula siit või siit!

(Kineetik, kes nõuab minult kolmandat päeva järjest shtcake'i sissekannet, võib nüüd rahul olla)

e l a m u s

2005-06-04T21:38:00.000+02:00

2004. aasta "Juu Jääbi" üks parimaid elamusi oli mustlasbändi Norig'i esinemine. Mul oli tõeline rõõm kui avastasin, et nad tulevad taaskord eestisse esinema. Ma ei suudaks iialgi leida sõnu, et kirjeldada, kui hea see kontsert oli. Kui taoline muusika tuleb koju kätte, siis peab kohe ruttama omale piletit hankima.

Info
Norig'i kodulehekülg

melodic craftsman from Finland

2005-05-31T12:35:00.000+02:00

Käesoleva aasta aprillikuus andis Bad Loop ehk Petteri Karjalalainen välja oma teise kauamängiva, mis kannab nime "Luo". Hurraaa, taaskord geniaalset elektroonilist muusikat Soomemaalt!

"Luo'd" on liigitatud downtempo, ambient'i ja meloodilise IDM'i kategooriatesse. Suva sellest täpselt õigest genrest, tähtis on vaid see, et tegu on ülimalt rahustava ja mõnusalt kaasahaarava muusikaga. Bad Loop'i hoogsad bassikäigud, naiivsed süntesaatorid ja aeg-ajalt kostuvad veidrad kosmosehelid tekitavad mõnusa "ära" tunde. Tõeliselt hea muusika mõtterännakuteks, või kui soovid end lülitada välja ümbritsevast maailmast. Niisiis, kui tunned vajadust eemalduda korraks inimeste seast on Bad Loop'i "Luo" just sinujaoks mõeldud album.

Bad Loop
siit leiad Bad Loop'i muusikat

2005-05-30T20:16:00.000+02:00

olgu, ma tean, et selline käitumine on kõiksugu reeglite vastane ja nii ei tohi teha, aga ma pean, ma lihtsalt pean mainima, kui ILUS on Dusty Springfieldi lugu "Just a little lovin' ", see on nii hingematvalt ILUS ja SÜDAMLIK, et mul ei jätku sõnu ja Irfane'i kaver sellest on kaa väga hea, aga see lugu on lihtsalt nii fantastiline, et ma kuulan ta varsti katki, ma peaks tegelikult oma mustmiljoniks arvestuseks valmistuma, aga ma ei suuda, lihtsalt kuulan ja kuulan seda lugu juba nelikümmend minutit järjest, sest see on nii hea, nii kuradi hea, selle kevade popipäevade ja chillimise lugu, hankige see endale kusagilt, kuritegu oleks niiiiii fantastilist muusikat ignoreerida!!!!!

(ma tõesti ei suutnud kiusatusele vastu panna)

wishbone

2005-05-29T16:56:00.000+02:00

Naljakas, et bänd, mis valib enda nimeks Architecture in Helsinki, on pärit Austraaliast. See, et nende internetilehekülg näeb välja maksimaalselt dark and gloomy, on kaa naljakas, samas kui nende muusika on vähemalt minu arvates lõbus ja vallatu, õigemini midagi vampiirifilmi või õuduka paroodia taolist. Aga eks see indie-värk on sageli selline...ee...veider.

Siiski jätkub mul Architecture in Helsinki jaoks vaid kiidusõnu. Vaatamata üleüldisele indieuputusele on see muusika omapärane, väljapaistev, kohati monumentaalne ning eepiline, kuid siiski ettearvamatu, südamlik ning kaasakiskuv. Ja optimismi ja (musta) huumorit on siin ka üsna palju.

"In Case We Die" on vaieldamatult üks parimaid indie-pop-rock plaate, mida ma hiljuti kuulanud olen. "Wishbone" kummitab mul juba kolmandat päeva (ei noh, vähemalt ma ei käi enam ringi Cosmoskva "Jazzstreeti" ümisemas :P). Aga mis sellest, las ta kummitab, nurisema ma küll ei hakka.

diivanirokkarid

2005-05-29T16:29:00.000+02:00

Sofa Surfers on neljast austerlasest koosnev muusikakollektiiv, mis saab peagi 10-aastaseks. Nende (kui ma nüüd mööda ei pane) viimasele albumile "See The Light" on koondatud aastate jooksul valminud parimad lood, on ka paar teiste artistide poolt tehtud remixi. Sofa Surfers on muuhulgas koostööd teinud ka Thievery Corporationiga (ka "See The Light" on välja antud Eightteenth Street Lounge Music'u poolt), paraku peab tunnistama, et diivanipoisid on viimastest kõvasti paremad.

Sofa Surfersi muusikas kohtuvad acid jazz, dub ja trip-hop, siit ei leia igavust ega harjumuspärasust. Kohati tume, ehk hirmuäravatki, siiski bloody suurepärane. Mulle meeldib, ausõna.

Kuula siin!

Renaissance Man meets Bart Simpson down South

2005-05-29T12:36:00.000+02:00

Okei, aeg on suurkujudel nagu Dj Shadow ja RJD2 veidike end koomale tõmmata ja andekale uustulnukale ruumi teha. Uustulijaks on Wes Pentz aka Diplo. Tema muusika on kaunis ja sügav instrumentaalne hip-hop, kuid on tugevalt tunda ka tema sünnikoha, Tupelo(Missisipi) mõjutusi. 2004. aasta teisel poolel andis Diplo välja oma esimese kauamängiva "Florida", mida ta ise kirjeldab : “based loosely on Wiliam Faulkner’s ‘Go Down Moses’ with a definite red clay shrimp and manatee dirty south feel.”
Peale kauamängiva väljaandmist on Diplo kogunud kiirelt kuulsust ja esinenud taoliste suurkujudega nagu Prefuse 73, RJD2, Roots Manuva ja M.I.A. Samuti on ta ka teinud remixe paljudele artistidele, nt Gwen Stefani, Le Tigre ja DJ Shadow.
Diplo "Floridat" kuulates kõrv lihtsalt puhkab, iga heli on õiges kohas ja moodustab väikese osa suurest tervikust, mis on puhtalt geniaalne. Isiklikuks lemmikuks albumilt on lugu "Big lost", mille väikest segmenti saad kuulata siit.

Kirjutage ja joonistage meile!

2005-05-27T05:57:00.000+02:00

Mõni päev tagas hüppas shitcake'i kirjakasti (mis on muideks shtcake@hot.ee) kiri noorelt muusikult Johnilt, kes kuulub bändi nimega Soft ja soovitas meile oma bändi muusikat:) Olime väga meelitatud ning mainime, et kõik noored muusikud võivad meile kirjutada, kui nad endale reklaami soovivad. Kui nende muusika on meie arvates piisavalt hea, siis saab see bänd shtcake'is mainitud ning teistelegi soovitatud. Aga ainult juhul, kui ta on meie arust piisavalt hea. :P

Soft on Ameerika indie-bänd, mille muusika on Coldplay veidi karmim versioon. Mõnus ja kerge kuulamine.:)

Külasta nende kodulehekülge!

we have sound

2005-05-26T14:31:00.000+02:00

me ei kuula ainult elektroonikat ja jazzi, tegelikult kaa. selle tõestuseks kirjutan nüüd midagi emo-indie'st kaa.

Veel üks multiinstrumentalist, veel üks noor ja andekas muusik, kes teeb oma muusikat kodus (garaazhis), umbes nagu Ariel Pink, aga teistmoodi, mitte päris nii hea aga siiski üsna kuulatav - meet Tom Vek. Tom Vek on 23-aastane londonlane, kes on hiljuti välja andnud oma esimese sooloalbumi, mis on üsna toore soundiga ja energiline, kuid fanki biidiga indie.

Mina olen (õnneks) sellest massilisest indie-hullusest üle saanud, seega väidan, et Tom Vek on kuulatav, aga mitte geniaalne, pigem selline...keskpärane. Aga noh, pean tunnistama, et kõigile indie-hulludele on see album ilmselt kohustuslik.

Kuula!

Muhu Tulevikumuusika Festival "JUU JÄÄB" 2005 30.06.-3.07. 2005

2005-05-25T18:31:00.000+02:00

Vahelduseks kirjutaks ka mõnest mõnusast üritusest. Juba 9. korda toimub Muhus muusikafestival "Juu Jääb". Tegemist on tõeliselt mõnusa ja koduse kultuurisündmusega. Festivali peakorraldajaks(loe : hingeks) on Villu Veski, kelle jämmimised festivali esinejatega on tavaliselt tõeliselt magus muusikaelamus.
Festivalile annab erilise fiilingu toimumiskoht. Nimelt leiab kõik see tants ja pillerkaar aset Nautse külas, Mihkli taluõuel. Sellel taluõuel olen veetnud mitmeid tantsurohkeid öid(ja hommikuid!). Kujuta vaid ette rammestusest transilaadses seisundis inimesi õõtsumas groovyde muusikarütmide järgi... kell on kuskil kuue seitsme ringis hommikul, päike hiilib üle rookatuste ja sillerdab kastemärjal rohul.. ükski mure maailmas ei saa sind kimbutada taolisel hetkel. "Juu Jääb" on see südmus mille nimel tasub külma talve kannatada.

Sel aastal on festivali ülesehituses ka mõned uuendused. Nimelt Koostöös Pärnu Rahvusvahelise Dokumentaal- ja Antropoloogiafilmide võimalik vaadata väärtfilme vabaõhukinos ja Rehetoas, teemaks Aafrika rütmid ja värvid. Toimub ka meistriklass 30.06 - 03.07. Muhumaal mida juhatavad tuntud muusikud ja filmiloojad, saavad kokku ning põimuvad nii heli- kui filmikunst.

Mõnusad inimesed, veel mõnusam muusika ja otse loomulikult kõik see kaunis loodus mis ümbritseb seda üritust moodustavad muljetepagasi mis toob sind aasta-aastasse tagasi Nautse külla." Juu Jääb" on see koht, kust mina olen saanud kõige meeldejäävamad muusikaelamused ja loodan neid saada sealt veel ja veel!

Nüüd sul ei jää muud üle, kui lunastada omale Piletipunktist pilet , pakkida kott, võtta kaasa parimad sõbrad, telk ja natukene söögipoolist ja oled valmis külastama Muhumaad. Igatahes senikaua kuni toimub "Juu Jääb" on kindel, et Juuli alguses võib mind leida Muhumaalt.

Külasta ka festivali kodulehekülge

soulful feeling

2005-05-24T15:17:00.000+02:00

Nüüd kui päike paistab juba üpris kõrgelt ja ilmad on muutunud mõnusalt lämbeks tuleks kuulata midagi mis olemise eriti tshilliks muudaks. Selle aasta alguses ilmus The Quantic Soul Orchestra juba teine kauamängiv "Pushin On". Uus album on lihtsalt pure fun. Ma ei hakka pikemalt heietama sellest, KUI funky ja soulful see plaat on, sest mõnus ilm õues lausa meelitab kusagile grüünesse lesima. Hangi omale see plaat ja veendu ise et tegemist on millegi tõeliselt mõnusaga:)

QSA - feeling good
QSA - pushin on

better late than never

2005-05-23T21:16:00.000+02:00

Neile, kes viimased paar kuud ei ole just koopas elanud on kindlasti Kristjan Kalm juba ammu teada tegija eesti muusikamaailmas. Kui siiski oled veetnud aega vanas heas koopas, siis sulle teadmiseks, Kristjan Kalm on siin, et jääda. Hoogne, värvikas ja tõeliselt positiivne muusika, mida Kristjan Kalm genereerib on lihtsalt puhtalt geniaalne!
2004. aastal Kalmu poolt välja antud "Generalissimus" on tõeline segu juba ammu tuttavatest lugudest, kuid Kalm on neile andnud juurde väikse kiiksu, mis muudab need lood ainukordseteks. Ei, see ei ole järjekordne DJ Kicks ega mõni remix väljalase.
Plaadil teevad kaasa ka mitmed eesti artistid, näiteks kuulates lugu nimega "back walking" võite kuulda Sofia Rubina improviseerimist. "Generalissimust" võid hankida omale lähimast plaadipoest, kuid kui uudishimu ei anna asu, siis võid külastada Umblu lehekülge ja kuulata sealt sämpleid Kalm'u muusikast.

all I know is tonight

2005-05-23T19:10:00.000+02:00

(rubriigi "Skandinaavia jazz on imehea" 2 .osa)

Jaga Jazzist on Norra elektroonilise jazzi supergrupp, kellelt on just ilmunud uus album "What we must". Energiline, võluv, kaasakiskuv - ma armastan seda muusikat, taaskord ei jätku mul sõnu. Progressiivne ja elujõuline fusion. Ausõna eriline. Kõikidele muusikafännidele kohustuslik.

Aa, muuseas nad tulevad Tallinna. Kas keegi sooviks meile piletiraha annetada?

blotchy lights and pleasing sounds

2005-05-22T15:43:00.000+02:00

Kui sulle meeldib kergelt melanhoolne, aga samas kaasahaarav elektrooniline muusika, siis peaksid tutvust tegema Autamata heliloominguga. Ken McHugh a.k.a. Autamata on Dublinist pärit mees kes loob imeliselt meloodilist emotronica't. Autamata kauamängiv "My Sanctuary" on tõeliselt rahustav ja mõnus plaat. Autamatat on võrreldud Zero 7'ga ja isegi tituleeritud 2004. aasta Röyksopp'iks. Kaldun arvama, et võrdlus Röyksopp'iga on veidikene asjakohasem... tõepoolest, Autamata muusikas on taolist veidikene külma ja põhjamaist kõla. Kuigi kogu plaadil on kerge melanhoolne alatoon ei ole see õnneks üks järjekordsetest "I don't belong here, nobody wants me.." stiilis plaatidest.
Kuula:
autamata - let's normalise
autamata - little green men

Tide of trepidation

2005-05-21T08:49:00.000+02:00

Skandinaavia jazz on tõesti the next big thing. Mitte ainult populaarne, vaid ka kuradi hästi kõlav next best thing. Nii et kõik trenditeadlikud, kohe jazzi kuulama!

Esbjörn Svensson Trio on roootsi muusikastseeni suur fenomeen - see on popbänd, kes mängib jazzi, nende videosid mängitakse MTV-s, nende lugusid võib leida pop-edetabelitest. Selles muusikas on poppi, rokki, elektroonikat ja - mis kõige tähtsam - innovatiivset ja omanäolist lähenemist muusikale.
Nende viimane album "Viaticum" on saanud positiivset vastukaja kogu maailmas, nii et kui minu unised kiidusõnad piisavalt usutavateks ei osutu, siis tsitaadid nagu "wonderfully exciting sound masterpieces”, “art of effective simplicity”, “hypnotic hymns” ja “jazz, which gives enough air to breathe, while on the other hand taking one’s breath away" peaksid küll piisavalt veenvad olema.

Kuula ka!

tinker - toy Depeche Mode

2005-05-18T21:25:00.000+02:00

Oled kunagi mõelnud, kuidas kõlaks Depeche Mode rõõmsalt? Okei, mina ka ei ole tegelikult, aga kui, siis arvatvasti kõlaks see nagu The Russian Futurists.
The Russian Futurists ehk siis Matthew Adam Hart'i geniaalne projekt. Ta konstrueerib biidid, loob meloodiad, laulab vokaali ja kirjutab riimid. Matthew on tegutsenud alates aastast 1999 ja on jõudnud selle aja jooksul anda välja 3 albumit. Minu lemmik tema loomingust on keskmine kauamängiv, ehk siis 2001. aasta "The Method of Modern Love". Ülimalt meloodiline ja kaasahaarav plaat, paneb jala tatsuma ja suu kaasa ümisema.
ja siis veel väike pilt Matthew'st:

Kuula The Russian Futurists'i ( ja kui soovid kaasa laulda)
Külasta The Russian Futurists'i

holographic universe

2005-05-17T18:08:00.000+02:00

Pole ammu shtcake'i kirjutanud emakeele tundides käimise tõttu. Nüüd tundub iga lause vigane ning iga sõna sobimatu ja täiesti mittevaimukas. Ma mainin niisama suusoojaks, et peaksin praegu hoopis gigakirjandit kirjutama, kuid sõrmed keelduvad pliiatsist kinni hoidmast ning selle asemel, et geniaalseid ideid genereerida, üritab mu aju paaniliselt kirjavahemärkide, pealkirjas peidetud küsimuste ning lausekonstruktsioonide rägastikus orienteeruda. Kas tõesti grafofoobia sümptomid?

Liisu avastas väga hea ja mõnusa suvemuusika plaadi. Loodetavasti saab sellest 2005. aasta sumedate suveööde saundträkk. Tegemist on Thievery Corporationi uue albumiga "The Cosmic Game". Thievery Corporation on kahest mehest koosneb Washingtonist pärit muusikakollektiiv, kes viljeleb midagi acid jazzi ja trip-hopi vahelist. Mina olen täna terve päev Thievery Corporationit kuulanud ning olen jõudnud seisundisse, mida maakeeli "juhtmeks" nimetatakse. Vabandust väga, aga mina tahan suve. Tahan merd, puhkus, päikest ja mõnusat seltskonda - nähtusi, mida see muusika ülistab ja kehastab-, mitte umbset klassiruumi, tüütuid klassikaaslasi ja arvestuste nädalat.

Ma ausõna ei jaksa päevad läbi vaimukas olla. Kuulake parem ise ja veenduge, et see muusika on hea.

growing up isn't half as fun as growing down

2005-05-12T17:12:00.000+02:00

Ma arvan, et maailmas ei ole enam ühtegi melomaani, kes poleks kuulnud Ariel Pink's Haunted Graffitist (correct me if I'm wrong).
Olen kindel, et shitcake ei oleks iial täiuslik, kui me jätaks selle nime mainimata. (Teine nimi, kelleta shitcake täiuslikuks ei saa, on 5nizza. Aga selle jätaks ma parema meelega oma kolleegile :P )

Ariel Pink on niisiis ühe mehe bänd Los Angelesest, mis (kes?) teeb täiesti uskumatut muusikat. Tema album "The Doldrums" on lindistatud mehe enda kodus, pillidest on kasutatud kitarri, bassi, klahve ning vokaali; biidid on tehtud häälega, tundub uskumatu, aga see kõik tõesti üheainsa mehe tehtud. Geniaalne.

Need, kellele meeldivad puhtad ja täiuslikult kõlad ning konkreetne ja normaalne muusika, ei leia sellelt plaadilt midagi. Ariel Pinki muusika on veider uimane segu 70ndatest ja veel millestki, mis on hämmastavalt kaasaegne. Kogu see kokteil kõlab nii retrolt kui võimalik, justkui lollitaks keegi vanal plaadimängijal vinüüli vale kiirusega mängides. Kummitavalt ilus, paraku suurtes doosides tüütu.

Good kids make bad grown-ups indeed.

Kuula!

varia time!

2005-05-12T16:45:00.000+02:00

Ehk 10 ilusat lugu lahkuvast nädalast.
thaneofbeat - neoclassicism
firestARTer - cute invasion
FIGURINE - impossible
casioheart - my 8bit love
morning coffee - hymn by tree wave
Tchnomadchen :)
illektric - heat
sneak-thief - superlover
moiexbeat - Het Ij Oun
mesu kasumai - highway signs

Chicago's perfect blend of soul and electronica

2005-05-11T11:22:00.000+02:00

Mõnikord juhtub niimoodi, et mingi plaat püsib plaadimängijas või playlistis eriti kaua ja lausa raske on loobuda seda kuulamast. Telefon tel Aviv'i "Fahrenheit Fair Enough" on just taoline plaat. Mida rohkem kuulad seda hüpnotiseerivat segu analoog biitidest ja hägusatest klaveriakordidest, seda enam tunned end mõnusalt ja lõõgastunult. "Fahrenheit fair enough" on Telefon tel Aviv'i ehk Joshua Eustis'e ja Charles Cooper'i debüütplaat. Nad on välja andnud ka järje debüütplaadile("map of what is effortless"), kuid isiklikult eelistan ma esimest plaati.
Niisiis pärast selle plaadi põhjalikku testimist trollis loksudes, ratta või rulluiskudega sõites, üksinda mõtiskledes, teistega mõtiskledes:) ja paneelmajade vahel jalutades võin öelda, et no tõesti ON mõnus muusika.

lõpetuseks plaadi nimilugu:

Telefon tel Aviv - Fahrenheit fair enough

music with little noises poking out

2005-05-10T15:16:00.000+02:00

PSAPP ehk mis juhtub siis, kui saavad kokku kaks inimest kes on võrdselt hullud veidrate helide järgi. Nendeks kaheks hulluks on Carim Clasmann ja Galia Durant. Otse loomulikult on tulemuseks kaunis muusika, mis mänglevalt peidab endas elektroonika, folgi ja jazzi elemente. Psapp'i kuulates tekib mõnikord tunne justkui kuulaks piiksuvate mänguasjade orkestrit, nende muusika on tõeliselt lapsemeelne ja lõbus.
Ja nüüd ei jää sul muud üle, kui kuulata seda oma kõrvaga.

Now this is new jazz!

2005-05-10T13:28:00.000+02:00

Mis saab siis, kui Kyoto Jazz Massive'i muusikageeniused viskavad oma elektroonilised riistapuud nurka ning pöörduvad tagasi analoogsaundi juurde? Õige vastus kõlab nii:

Kuula!

See on Sleepwalker, uus ja kuum jazzikvartett Osakast, Jaapanist. Rütmiline, tempokas, groovy, tuliste improvisatsioonidega, rabavalt energiline, nakatavalt positiivne - ühesõnaga tõeliselt muljetavaldav kraam. Puhas tulevikujazz uues kuues. Mul ei jätku sõnu.

melting pot of sounds and coloures

2005-05-07T11:09:00.000+02:00

Capitol K nime taga peidab end andekas maailmakodanik Kristian Robinson.

Capitol'i kategoriseerimatud heliteosed on täis ootamatuid kombinatsioone mis annavad aimu tema kirevast eluteest. Nimelt möödus Capitol'i lapsepõlv väga erinevates riikides. Ta sündis Maltal, elas mõnda aega Dubais ja Borneo'l ja kolis teismelisena Inglismaale.

Mingil ajahetkel hankis ta omale kitarri, sämpleri, mikseri, diktofoni ja Atari ja hakkas selle arsenaliga looma novaatorlikku segu popmuusika haarvatest meloodiatest ja synthpop'ile omastest saundidest. Tema muusikat on praktiliselt võimatu mingisse genresse suruda. Kui väga pingutada, võiks öelda et see on segu lo-fi rock'ist, elektronica'st ja popmuusikast, aga arvatvasti jääks taolistest üldistustest väheks, et kirjeldada selle mehe väga huvitavat ja omanäolist helikeelt. Tema muusikas on tajuda mõjutusi punk'ist, new wave'ist, grunge'ist ja Jaapani noisecore'ist. Robinson'i enda sõnul on teda kõige rohkem mõjutanud Hiina popmuusika, Abba, Blondie, Clash, Fugazi ja Sonic Youth. Capitol'i on võrreldud Mouse on Mars'i ja Autechre'ga, kuid isiklikult arvan, et tema muusika on liialt omanäoline võrdlusteks.
Debüütplaadiks oli 1999. aastal "Sounds of the Empire", mis tänu Mike Paradinas'ele Planet Mu'st tõstis ta Inglise elektroonilise muusika scene'i tippu. 2002. aastal andis Capitol välja järje debüütplaadile, "Island Row" ja 2004. aastal andis Capitol välja kolmanda albumi "Happy-Happy", mis on segu live bändist ja elektroonilistest stuudio sämplitest. "Happy-Happy" andis Capitol välja juba enda labeli, 'Faith & Industry' all.
Tema loodud erinevad helid on niivõrd võluvad ja paeluvad, et haarvad kuulaja kaasa veidrasse ja müstilisse maailma, kus noisecore seguneb araabia meloodiatega. Capitol K ei ole taustamuusika, seda muusikat tuleb kuulata mitte kuulda, sest iga kuulamisega tekivad uued seosed ja kuuled uusi ja huvitavaid helikõlkse oma ümber. Soovitan Capitol'i muusikat kõigile kes tunnevad, et neil on kõrini igavast emotroonikast ja soovivad midagi tõeliselt energilist ja värskendavat.

kuula Capitol K'd
külasta Capitol K'd

not another boring nu jazz record

2005-05-06T17:47:00.000+02:00

Nostalgia 77 nime taha peituv mees nimega Ben Lamdin andis hiljuti välja oma teise täispika kauamängiva "The Garden", mis järgnes tema üliedukale ja paljukiidetud debüütalbumile "Songs For My Funeral". "Oeh..ei...järjekordne igav ja üksluine kompott nu jazzist, hip-trip-hopist ja klubitümpsust," mõtlesin mina ning...eksisin.

"The Garden" osutus üllatavalt fankiks, kohati tumeda ja sünge kõlaga, kuid sugugi mitte igavaks muusikaks. Tõsi küll, tegemist on järjekordse The Cinematic Orchestra, DJ Shadowi ja Four Tet'i stiilis üllitisega, see kõik on juba olnud, neid samu biite ja psühhedeelseid trompetiimprovisatsioone on sadu kordi kuuldud ning imetletud, kuid veidral kombel on album vägagi kuulatav ning koguni nauditav. Siin on tunduvalt rohkem jazzi ja tooreid trumme, mis panevad käe plaksuma ja jala tatsama. "The Gardenile" on lisatud ka The White Stripes'i hiti "Seven Nation Army" kaver - edgy, ehk isegi albumi parim track, kuid üldisest meeleoluraamistikust väljas.
Mina soovitakse sellesse nüansirohkesse taiesesse pisut põhjalikumalt süveneda -tegemist on rohkema kui lihtsalt meeldiva taustamuusikaga.

UUSI FANTASIA (soome)

2005-05-05T18:53:00.000+02:00

2004. aasta üks vaieldamatult parimaid albumeid minu best of nimistus on Erlend Oye "Dj Kicks" ja parim pala selle vaieldamatu albumi pealt on 9nda loo 25 esimest sekundit, kus Erlend kasutab osavalt sämplit soome bändi Uusi Fantasia loost "Lattialla Taas". Just seda geniaalset elektroonilise muusika kollektiivi sooviksingi teile tutvustada, muusika mida need mehed teevad on lihtsalt liiga hea, et nüüd järgnevat teksti lugemata jätta.
Neljaliikmeline Uusi Fantasia andis oma esimese kauamängiva nimega “Top Ten” välja 2003. aastal ja sellele järgnesid edukad laivid paljudes klubides ja mitmetel festivalidel, millest meile vast tuttavaim Koneisto. Esimese etteaste Eestis andsid uue fantaasia poisid Matthew Herbertit soojendades mõni kuu tagasi. "Top Ten" kujutab endast mahedat segu kitarri riffidest ja elektroonilistest biitidest, mida on hea kuulata ükskõik kus soovid... ühistranspordis loksudes, autoga sõites, või ka siis kui tuulad kodus tolmulapiga mööda riiuleid. Lisaks 12nele pea trackile sisaldab album veel 3e boonustrack'i mis on remix'id mõnedest lugudest. Mitmenädalase kuulamise tulemusel on minu kindlateks lemmikuteks hetkel kujunenud "Wet Pussy","Fantasia" ja loomulikult "Lattialla Taas". Hetkel ei oska öelda, kas Helsinki elektroonikajumalaid ka meie plaadipoodides leidub, kuid siinkohal tuleb internet oma suurte võimalustega meile appi;)
Uusi Fantasia on lihtsalt mõnus, seda muusikat kuulates tõusevad suunurgad kõrvuni ja pea hakkab biidiga sünkroonis kaasa nõksuma ja ühtäki tundub, et kevad ei imegi vilinal!

esimene

2005-05-05T18:38:00.000+02:00

kes? kineetik ja snoobik

kus? Tallinn, Eesti

mis? koht, kust kuulutame kogu maailmale oma uutest avastustest muusikamaastikul.

milleks? just for fun.

sina? oled meie publik. ära ainult unusta, et kõike, mida kirjutame, tuleks võta meie isikliku arvamusena. nõuanded, kriitika, tänusõnad - kõik on teretulnud.

soovitus autoritelt? ära kunagi loobu uute asjade avastamisest, trotsi oma eelarvamusi, naudi väljakutseid, kuula head muusikat!